15-nda oktoobri hommikul kogunesid jahinaised juba tuttavaks saanud Raivo õuel, et hommikukohvi ja võileva kõrvale muljetada koos Kullavere Jahiühistu Pala Jahtkonna jahimeestega ja seejärel juba koos metsa jahile minna. Nimekirjade koostamine käis, usinalt jagati lugusid selle aasta esimestest jahtidest ja eks nii mõneski seltskonnas käis läbi ka jahipidamisõiguse tasu kontrollimine. Juba olid esimesed kohvid ja võileivad mekitud, kui jõudis kohale ka Pille koos iseküpsetatud õunakookide ja pirukatega, tuju läks aina paremaks ja ootusärevus võttis maad. Raivo kogus rahva kella 9-st õuele kokku ning luges ette jahipäeva puudutavad reeglid, plaanid ja kütitavad loomad. Kütiliinid jagatud, ajumehed kokku koondatud, jaguneti juba autodesse. Esimene mets, mille ümber kütiliinn paigutati, oli jahinaistele juba tuttav. Seal on juba mitmel korral käidud ja eelmine kord, aastal 2020 õnnestus täpsel kütil, Piretil seal ka oma esimene põdrapull küttida.
Kohe, kui ajumehed liikvele läksid ja koeramehed, koos koertega liitusid, oli metsas liikumist tunda. Metsas oligi mitmeid põtrasid, koerad ajasid vahepeal ilveseid, mitmel kütil õnnestus neid näha. Üks koeramees kontrollis piirkonda, kus oli kõva raginat kuuldud ja suurt looma nähtud, leidis karujäljed. Vahepeal käisid paugud, oli kütitud vasikat, üks koerameestest läks kontrollima, aga ei leidnud kütitud looma. Jahi lõpupoole hakkas ka üks lehm jahimehi üle kavaldama. Koer oli lehmal ja vasikal küll järel, aga jäi pidevalt piisavalt maha, et kinni pidada ei suutnud ja lehm jooksis pika sammuga kütiliinist parajal kaugusel, et küttida ei õnnestunud ja üleminekuks otsis ilma küttideta kohta. Korra küll astus lehm ka tee peale, aga kuna hommikul oli öeldud, et lehm-vasikaga paari puhul kütitakse alati enne vasikas ja siis kui veel on võimalus, võib lehma küttida, jättis jahinaine Eda näpu sirgeks. Vasikas jäi metsa, sahistas, aga lehmale järgi ei tulnud ja lehmgi astus metsa tagasi. Kui oli aru saada, et põder on väga tark ja jooksutab juba koera ka võhmale, nenditi kohalike meeste poolt raadiosaatjasse, et nii targad loomad peavadki alles jääma. Nii leiti, et on aeg kütiliin maha korjata ja järgmisse metsa edasi minna.
Teine mets oli üsna lähedal. Ilm oli hommikust saati jahimehi soosinud, aga just ennelõunane ja lõunaaegne päike, sügisene mets ja väike jahiärevus mõjusid väga turgutavalt. Kütiliin paigas, ajuliin hakkas liikuma, koeramehed ja koerad asusid jälgi otsima. Ei kulunud kaua, kui raadiosaatjasse hakkas kostuma, et metsas loomade tegevusjälgi on. Üks hetk käisid paugud. Raadiosaatjast kostus naisehääl, kes andis teada, et suurt pulli lasti, teine naishääl ütles, et kuulis raginat kütiliini taga peale pauke. Jaht kestis edasi, oli koertel ja koerameestel tööd küllaga, aga ühel hetkel jõudis üks koertest pulli jäljele ja kütiliinist üle minnes, küttidel koera kätte ei õnnestunud saada. Koer liikus edasi, oli selge, et kütitud loom ei jäänud pidama, jahijuhataja juhendas osa kütiliinist teise metsa äärde. Algas topeltjaht. Kuni ajuliin ei olnud lõpetanud, jäid osad kütid veel eelmisse metsaäärde, teised piirasid juba uut tükki. Vahepeal käis korra üks lehm kütiliinil, prooviti küttida. Pulli tagaajamine kestis. Kui ajuliin väljas oli, kogunes ka ülejäänud osa kütiliinist ja jaguneti edasi ülejooksukohtadesse. Mets oli ärev, pidevalt anti infot ülejooksukohtades olevatele küttidele, aga kuna koer oli põdrast nii maas, jõudis põder üsna tõenäoliselt naabrite piiridesse. Info edastati ja mindi lehma lasku kontrollima. Kohapeal olid ka kolm verekoera, aga kuna omanikud arvasid, et enne hommikut neil ei ole mõtet kontrollida ja plaan oli õhtul ära sõita, kontrolliti viimane lask ikka ajavate koertega üle. Meestel läks pikalt, koerad võtsid hoo üles, aga kuigi leiti isegi veretäpp metsast, ei jõutud loomani. Jahipäev kestis pikalt, palju nähti vaeva ja küttide kannatlikkus pandi proovile. Lõunale jõuti seekord peale 4 ja rohkem sellel päeval metsa minemist ei planeeritud. “Lõunaks” pakutud pajal küpsetatud metsseapõrsast kaste ja kartul koos Pille küpsetatud pirukatega maitses küll megahästi ja tasus ootamise ära.
Õhtuks koguneti Lühikeste Meeste Kõrtsus, kus oli aeg päev kokku võtta. MTÜ Eesti Jahinaised tänasid Raivo Saart ja Pala Jahtkonda võõrustamise eest ning kuigi sellel korral jäädi saagita, oodakse jahinaisi tagasi. Samuti tunnustati kahte kütti, kes küll seekord ei saanud täpsuse eest tunnustatud vaid reeglitest ja ohutusest kinni pidamise eest. Eda Niittee ja Pille Rosin jätsid mõlemad küttimata põdra, kuna hommikul kinnitati, et lehma ja vasika korral, kütitakse enne vasikas ja kütitakse ajust väljuvat looma ja mitte ajus liikuvat looma. Samuti tunnustame Tage Vibust, kes ainsa k0hale tulnud Jahinaisena sai püssist pauku teha, kuigi olukord ei soosinud teda. Põdrapull tuli kütiliini, jäi kahe küti vahele seisma, nii, et kumbki kütt lasta ei saanud, teine kütt jäi täpselt looma taha ja kui lõpuks põder otsustas liikuda, oli ta oodatust kiirema liigutusega jõudnud kütiliini teisele poolele. Kõige tähtsam on ikkagi see, et sama jahimeeste koosseis, mis jahile läks, jõudis ka tagasi ja kõik tervete ning rõõmsatena. Samuti tänasid jahinaised nende suurt toetajat Helges Talinurme, kes igal aastal korraldab naistele koprajahti, toetab üritusi ja aitab korraldusega. Ja väga tore oli tõdeda, et 5 täiesti noort jahinaist, kes alles käivad jahimehe kursustel ja polegi jahimeestega metsa saanud, said pika päevaga hästi hakkama, jõudsid omal jalal metsast välja ja rõõmsal meelel lõpetasid ka õhtu.
You must be logged in to post a comment.