Jahi- ja looduslaager põhikooli II kooliastmele läbi pärandkultuuri ja praktilise tegevuse looduses sai teoks Läänemaal, Roostal 24-26.07.2019.

/ / MUUD ÜRITUSED

Jahindus on inimesele omane ürgne kutsumus, mis on aja jooksul muutunud ellujäämise vajadusest hobiks ning spordiks. Kuigi paljudele on omane veel teatav jahihasart, on jahindus tänapäeval osa keskkonnahoiust ning ühiskondlikust kultuurist. Kultuur aga algab varajasest noorusest ning kui me soovime ka edaspidi rääkida jahikultuurist, tuleb sinna ka oma aega ja kogemusi investeerida. Jahimehe teadmistepagas ning näidiste varamu on enamjaolt väga suur, aga nii kogemused kui ka näidised on enamjaolt jahimeestel koduseinte vahel hoiul ja praktilisi teadmisi noorematele põlvedele pärandatakse vähem, kui mõnikord võiks .

2019 aasta on olnud Eesti Jahimeeste Seltsi ning MTÜ Eesti Jahinaiste jaoks märgiline aasta,mille jooksul arendasid Eesti Jahimeeste Selts, eesotsas Peeter Hussariga ning Eesti Jahinaised, eesotsas Livia Roometsaga põnevast mõttest välja reaalse kava ja ettekujutuse päris jahi- ja looduslaagrist noortele. Kogemusi koguti ka põhjanaabrite jahilaagrit külastades ning 2019 a kevadel võeti arutelud kokku EJS-s. MTÜ Eesti Jahinaised esitasid Keskkonnainvesteeringute Keskusele (edaspidi KIK) juba väga põhjaliku laagrikava toetuse saamise eesmärgil, mis sai KIK-i poolt heakskiidu ja nüüd avanes võimalus kuulutada välja praktilise sisuga loodus-ja jahilaager Läänemaal, Roostal.Koostegemisi kogunes läbi viima noori koos juhendajatega 30 ringis.

Laagri avas EJS-i tegevjuht Tõnis Korts ja tulevase noorjahimehe Gregor Prehingu jahisarve helide saatel heisati EJS-i lipp. Peeter Hussar rääkis laagri toimumise eesmärkidest ja põhimõtetest.Osalejad said ülevaate laagri korralduslikust poolest ja reeglitest ning seejärel jaotusid lapsed rühmadesse, et osa võtta selleks päevaks planeeritud praktilistest töötubadest.
Kogenud jahimehe Sandor Sinimeri juhendamisel leidis aset noateritamise töötuba, mis osutus väga põhjalikuks ja põnevaks koos Sandori jutustustega tema lapsepõlvest ja vanaisast, kust on pärit tema põhjalik huvi just selle hobi vastu.On Sandori sõnad:”Kui midagi teed, siis tee seda hingega ja põhjalikult ja õpi sellest, mida on sinu esivanemad sulle õpetanud!”
Jahinaine Maria Põhako meisterdas nahkadest, luudest ja sulgedest mitmesuguseid toredaid ehteid ja meeneid. Kogenud looduse-ja jahiekspert Peeter Hussar jagas teadmisi loomanahkade ja trofeede kohta ning õpetas looduses targalt liikuma, jahiohutust järgima ja erinevates olukordades looduses ellu jääma.
Väga huvitava loengu pidas pikaaegne jahimees ja loodusfotograaf Valeri Štšerbatõh, kes rääkis huntide elust ning eksponeeris fotosid oma pildikogust, mis olid pildistatud vereta jahil aukartust äratava fototehnikaga, mida oli võimalik ka kohapeal vaadata.
Kõige toitvamaks tegevuseks sai koos toidu valmistamine-grillimine, salati lõikumine, kurkide soolamine, supi keetmine, võileibade tegemine ja viimasel laagripäeval toidu valmistamine priimustel.
Teine päev laagris algas väljasõiduga lasketiiru, kus paljud said oma elu esimese laskekogemuse osaliseks.Lasti õhupüssiga 20m märklauda. Sportlaskmiseks mõeldud õhupüssid tundusid alguses üsnagi rasked, siiski said kõik harjutajad märklauale pihta ja kes oli ka enne õhu-, jahi- või sportpüssiga kokku puutunud, ei tundnud laskmise pärast muret. Lasketiirus juhendas noori pikaaegne laskur ning jahimees Aarne Taal, kelle õpetuse järgi sai mõnigi poiss või tüdruk märgile juba palju paremini pihta.
Hoopis teistlaadi õpitoad viis läbi Ruila Põhikooli kunstiõpetaja Ülle Palumets, kes tutvustas laagri lähedale jäävat Rooslepa kabeliaia rõngasristide kultuuripärimust ja maalis õhtul mere ääres koos noortega imekauneid loodus-ja merevaateid. Maalidest sai Roosta mändide all ilus näitus ja loodame kogu südamest, et see ilus mälestus kaunistab ka mõne laagrinoore toaseina!
Aga et õhtul lõkketule ja grilli juurde saaks ka huvitavaid jahilugusid kuulata, tulid oma teadmisi ja jahitarkust jagama isa Ilmar Rammler ja poeg Lauri Rammler koos veneeuroopa laika Nikoga. Siin saame rääkida põlvkondade sidususest-Lauri käis koos isaga jahil juba siis, kui mahtus veel söögilaua alt püsti läbi käima, ehk siis lasteaia poisina. Tänaseks on Lauri Rammler aktiivne jahimees, kes äsja võttis omale jahikaaslaseks koer Niko, kellele on pühendatud piisavalt aega ja teda on treenitud parimal moel. Nikost on saanud hästi kasvatud arvestatav jahikaaslane tervele jahikollektiivile, kus Niko jahti peab. Siit tõde kõigile koeravõtjatele, kui sul ei ole aega ja pühendumust, siis jäta seekord mõte katki.Koera nimel tuleb loobuda nii mõnestki vabast hetkest enda jaoks. Ilmar Rammleri põnevad jahijutud panid noori vaikselt mõtlema ja kuulama, milliseid põnevaid ja ka ohtlikke situatsioone jahiretked võivad päriselus pakkuda.
Kolmanda päeva eesmärgiks oli läbida jalgsiretk (10 km) ning retke jooksul tuli lahendada ka mõningaid ülesandeid. Jahimeestele on kindlasti tuttav nimi Huntloc. Herko Sunts ei pidanud paljuks kaasa lüüa sellel noorteüritusel, et retke veidi põnevamaks muuta digitaalse ülesande kaasamisega.Noored jaotati rühmadeks ja lasti retkele minna väikeste ajavahedega.Samal ajal oli kõikidel osavõtjatel võimalus üksteise liikumist jälgida ehk nagu pärisjahis, kes kus on. Kaardirakendusest tuli leida küsimustele vastuseid, mõõta vahemaid ja mängida geopeitust. Retke kõige vanema ja kiirema rühma sai enda juhendada jahinaine Kaie koos eesti hagijaga. Hagijas ei olnud aga asjata kaaslaseks, tema terav nina avastas metallaia vahele kinni jäänud soku maised jäänused.Selline vahejuhtum oli heaks näiteks, kuidas üks jahikoer reaalses situatsioonis töötab.
Retk lõppes Põõsaspea neemel, kuhu oli planeeritud priimustel lõunasöögi valmistamine ja seejärel kohtumine ornitoloog-jahimees Tiit Randlaga, kes rääkis jahilindudest, lindude rändest ja erinevate linnuliikide käekäigust praegusel ajal.

Laagris oli lastele kaaslaseks ka suur sõber ja muidu tore taksikoer, Phillip, kes küll jahisaavutustega ülearu ei hiilga (verejälg ja linnud maasikavagude vahel), aga noortele pakkus palju huvi, et said koeraga jalutada ja tegeleda, sest enamus kodudes päris jahikoera ei olegi!
Juulikuus toimunud laager kestis kolm päeva, kuigi tegevusi oleks jagunud arvatavasti pikemaks ajaks. Iga päev oli sisutihe ning noortele prooviti anda teoreetilisi ja praktilisi tegevusi vaheldumisi. Laagri jooksul keskenduti jahinduse ja keskkonnahoiu põhitõdedele ning kohaliku looduse eripärale ja kultuuripärandile, samuti ohutusele looduses liikumisel ja jahil.
Laagri jooksul valmistati enamus toidud ise ja kasutati ka võimalikult palju koduseid ning jahipäritolu toiduaineid. Nii toetas Linnamäe Lihatööstus grillvorstide ja sinkidega, Kadarbiku Köögivili OÜ köögiviljadega, Kullavere jahimees Raivo Saar lihakonservidega, Sagro OÜ kurkidega, Viirelind/Sillaotsa talu vabajooksukanamunadega, Loiri Pagar saiade ja leibadega. Laagrilised said mekkida ka Saku Lihameistrite valmistatud vorstikesi ja suitsusinki, süüa põdralihasuppi ja juua ehtsat talupiima, mida lüpsavad õpetaja Ülle Palumetsa maatõugu punased lehmad.

Terve laagriaja jooksul koguti ka noorte poolt tagasisidet.
Siin ka mõned mõtted osalejatelt:

Ragnar: Laagri tegevused tundusid huvitavad, ma ei olnud varem sellises laagris käinud. Esimesel laagripäeval sain teada kuidas teritatakse nuge, õppisime tundma loomade välimust ja meisterdasime looma nahkadest ja luudest ehteid. Tegin endale kaelakee, mille peal on 7 põdra hammast Sain teada , et hunt on suht ettevaatlik loom ja nad võivad olla nii üksikuna kui ka karjas. Hundil on väga kindlad tunnused, mille alusel ta erineb koerast Käisime ka lasketiirus, kus saime püssist lasta, õppisime olulisi matkatarkusi. Käisime umbes 10 kilomeetrisel matkal kus olid vahepeal ka mõned ülesanded kus tuli kas teepikkust mõõta või midagi metsast üles otsida. See oli huvitav ja kuna see matk oli viimasel päeval saime õhtul palju vaba aega ning, siis sai kas ujuda, seikluspargis olla või niisama kusagil vedeleda. Kokkuvõttes oli see laager väga äge ja huvitav. Loodan väga, et järgmine aasta on sama laager uuesti ning see on veel huvitavam, kui see aasta oli.

Mihkel: Minu bioloogiaõpetaja rääkis meile koolis sellest laagrist ja ma mõtlesin, et see on huvitav.
Õppisin luiskude ja käiade kohta ja ma tegin endale looma luudest kaelaehte. Õppisin tundma loomade nahkasid ja koljusid sain teda palju huvitavat loomade eluviiside kohta. Sain teada, et on kütitud hundi ja koera ristand.

Indrek: Mulle meeldivad jahiteemad, aga mulle endale ei meeldiks väga looma lasta. Sain teada huntidest palju fakte – neil on esikäppadel sellised mustad triibud ja on võimalik, et looduses on kütitud huntkoeri. Sain teada, kuidas teritada nuga, aga meil endal kodus sellist spetsiaalset luisku ei ole.

Kertu: Ma tulin siia laagrisse kuna mu sõber kutsus mind ja see tundus väga huvitav.
Mu lemmik eilsest päevast oli noateritamine kuna see oli nii huvitav. Mulle meeldis väga ka Mariaga meisterdada. Mulle meldivad need majad milles me ööbime.
Täna oli väga raske kuna pidime kõndima 10km. Meie grupiga tuli kaasa üks jahinaine kellel oli ka üks väga armas koer ja tema tegi selle matka palju paremaks. Siis tegime priimuse peal kiirmakarone ja sõime kooki mis oli väga hea. Ma olen väsinud aga varsti saame koju .

Gerda: Mulle meeldis eile Mariaga ehteid teha kuna see oli tore ja noa teritamine oli ka väga huvitav. Ma tulin siia laagrisse, sest see tundus huvitav ja põnev. Mulle meeldivad need majad milles me ööbime ning õpetajad on ka väga toredad.
Tänane päev oli väga raske kuid huvitav. Mulle meeldis matk, sest ma sain koeraga jalutada ja koera omanik oli ka väga tore. Hiljem mulle meeldis söögi tegemine ka ja toidud olid väga maitsvad. Laager oli väga tore ning huvitav.

Natali: Mulle meeldis eriti teha loomaluudest ehteid ja loomanahku tundma õppida.

Simona: Õpetlik ja tore

Ketlin: Laager oli väga tore sain endale väga palju sõpru juurde kes on väga toredad ja mulle meeldis väga meisterdada.

Annabel: Laager oli väga tore ja kõik kes siin olid väga sõbralikud ja kõik õppetunnid olid ka väga väga l
ahedad,10km matk tuleb minu jaoks raske.

Birgit: Laager on tore ,lahe ja tegevusi täis. Laagrist olen saanud palju sõpru.
Lasketiirus oli lahe , kuid püss läks puruks.

Taavi: Minu kogemus laagris on olnud väga meeldiv ja lõbus. Kõige rohkem on mulle siiani meeldinud töötoad, kus õppisime tundma uluki nahku ja koljusid ning kuidas teritatada nuge. Samuti oli tore ka lõpuks ise püssi laskmises kätt proovida. Võin öelda, et ei läinud kõige halvemini.Peale selle, et matk jalgu väsitas oli päev ja Huntloc’i kasutamine lõbus. Laagri kogemusega olen ise rahule jäänud.

Laura: Väga tore ja õpetlik laager.

Börte: Tõeliselt õpetlik ja lahe laager. Seltskond oli tore ja ilmad olid ilusad.

Timmu: Need 3 päeva ilusas, vaikses Roosta Puhkekülas olid väga põnevad ja sisukad. Eriti meeldisid mulle noa teritamise, ehete meisterdamise õpituba ja huntloci demojaht.Jäin nende sisukate ja põnevate päevadega väga, väga rahule.

Laager oli toetatud Keskkonna Investeeringute Keskuse poolt ning oli suunatud peredele, noortele ning täiskasvanutele. Laagris osales iga päev lisaks juhendajatele ka kolm täiskasvanut ning lõpumatkale tulid veel lisaks kõigile osalejatele ka mitmed täiskasvanud ja nooremad pereliikmed, kes vapralt matka kaasa tegid. Loodame, et suutsime nendele toredatele ja särasilmsetele noortele süstida uusi teadmisi ja rikastada neid uute põnevate mõtete ja praktiliste teadmistega. Kindlasti ei oleks õnnestunud meie üritus ilma suuremeelsete juhendajateta, kes olid pikemalt mõtlemata nõus meie üritust igati toetama ja töötubasid juhendama.
Laagrit toetasid meenete ja auhindadega Huntloc, Matkasport OÜ ja Jahivarustus OÜ. Ilma Roosta Puhkeküla suurepärase kollektiivita ei oleks me end kindlasti nii koduselt ja mõnusalt tundnud. Oleme ausad, kui ütleme, et see kolmepäevane tegevusmaraton pani meid tõsiselt proovile, kas kõik läheb nii, kuis plaanitud? Läks ja peale mõningat puhkust on tekkimas uusi mõtteid ja väljakutseid, kas kohtume ka järgmisel aastal, kas sellest kokkusaamisest on saamas traditsioon? Loodame väga, et nii läheb.

Heade soovidega
MTÜ Eesti Jahinaised Tene Mäerand, Livia Roomets ja Maria Põhako

Fotod on laagrilaste endi tehtud!
Rohkem pilte leiab MTÜ Eesti Jahinaised facebookist ja lugeda saab ka Eesti Jahimehe ajakirja 5. numbrist ning Eesti Jahimeeste Seltsi kodulehelt

You must be logged in to post a comment.