14.10 Eesti Jahimeeste Seltsi majas aset leidnud koolitusel selgitas Jaan Ärmus osalejatele, miks on vajalik erinevate liikide inimesepoolne majandamine.
Tegelikult ongi määravaks looma käitumises inimese enese paiknemine ja tegevusalade loetelu piirkonnas. Suurtest asulatest ja linnadest hoiab loom piisvasse kaugusse, kuid juhtudes linnakeerisesse, on loomal raske iseseisvalt ja täie tervisega sealt välja pääseda. Maapiirkondades on külad ja asulad hajali ja suuri alasid majandatakse põllumajanduse, metsanduse või looduskaitse põhimõtete järgi. Üldjoontes on arvestatud piirkonniti uluki küttimismahtude seadmisel ka erinevate osapoolte soovide ja ettekujutusega populatsioonide ohjamisest – nii jahimehed, maaomanikud (põllumehed, metsamehed) ja ka keskkonnaameti nägemusega Eesti tervikpildist.
Üldine trend küttimise juures on ikkagi emasloomade säästmine ja isasloomade üleküttimine. Kuigi tegelik protsent võiks kõikuda 35% emasloomad, 35% noorloomad ja 30% isasloomad, sest looduses on isasloomade loomulik suremus kõrgem. Samuti on isasloomad võimelised jooksuajal tiinestama mitut emaslooma ning olukorras, kus jäetakse emasloomade protsent täis küttimata ja isasloomade protsent kütittakse üle, tekib ikkagi looduses populatsioonide ülekasv. Et olukord oleks jahimehe jaoks võimalikult lihtsalt mõistetav, on tänasel päeval ka populatsioonide arvukuse alla viimisel või säilitamisel kasutatud mudelit 33:33:33 ehk ühe isaslooma kohta kütitakse üks emasloom ja üks noorloom. Populatsioonide alandamisel kasutatakse üldiselt võtet, millega hoitakse emasloomade küttimismahu protsent kõrgem mingi (lühikese) perioodi vältel.
Teine oluline aspekt, mille Jaan Ärmus välja tõi, on see, et ulukimajandamisel võiks arvestada ka vanuselise struktuuriga. Mida noorm on populatsioon, seda suurem on juurdekasvu protsent. Ajujahis teeb selts enamjaolt omad korraldused, mida jälgitakse ja mille alusel loomi kütittakse, kuna tegemist on rohkem aktiivse üritusega, kus hinnanguid tuleb teinekord väga kiiresti anda. Jälgida tuleb infot, mida jagatakse raadiosaatjates, siiski on oma silm kuningas!
Üldiselt kehtib seaduspära, et emasloomade parim viljakusperiood on 3,5aastat kuni 6,5 aastat (v.a. metssiga, kes reageerib looduses kõige tugevamalt erinevatele oludele, olles katkujärgselt ka juba 9-kuuselt suguküpsed). Seejärel viljakus langeb ning emasloom ei pruugi ühel hetkel enam üldse noorlooma kandma jääda. Eelistada tasubki ilma noorloomata emaslooma ( kes on eeldatavalt tollel hetkel väga noor või juba vana).
Ka isasloomad on suguküpsed enamjaolt 3,5 aastaselt. Arvestada tuleb, et eelistatud on jälle noored isasloomad, kelle esineb mingisugune anomaalia sarvedel või kesikuid. Isasloomadel on kõigil määratletav trofeevanus:
Metssiga on trofeevääriline 7-9 aastaselt
Metskits 7-9 aastaselt
Põder 9-12 aastaselt, alates 13 enamjaolt sarv taandub
Hirve trofeevanus algab ka 9- aastast ja üldiselt on maksimaalne 13-aastaselt ja seejärel taandub juba.
Et vanust hinnata tasub lisaks sarve piltidele ja olemasolevatele trofeedele koguda kogemusi ka keha hindamisel. Parim on õppida looma jälgima ja hindama hiilimis- ja varitsusjahis. Ideaalne on näha looma rahulikult ja segamatult jalutamas, seismas (küljega, peatõstet) ja seejärel juba vilistades looma ehmatada ja jälgida tema liikumist siis. Vana ja juba trofeevääriline loom on üldiselt väga jässaka kaelaga (hirvel ja metsseal on kael nii jäme, et kipub kehaga kokku kasvama, metskitse kael on loomult sihvakam, aga siiski on ta noore looma kaelast oluliselt jämedam ja istub rohkem kehasse). Samuti kipub vana looma pea madalamal püsima, tema tõste on aeglasem ja ei pürgigi tähtede poole. Mida noorem loom, seda sihvakam kael on ning seda ilusamini tõstab loom pea kõrgele ja vilksab sellega siia-sinna. Üldiselt on noored loomad kiiremad ka ehmatuse tekkides minema lippama, aga võivad veel teatava distantsi peal peatuda.
Mõned nipid metskitse valiklaskmiseks:
1,5- aastasel loomal on nina peal valge poolkuu kujutis. Jälgida tasub kõrva ja sarve suhet – alla kõrvapikkused sarved on eelistatud küttida, ja juba kõrvapikkused või pikemad sarved võiksid jääda kasvama. Osadel sokkudel on ka näha, et sarve ots hargneb näiteks kaheks pisikeseks haruks, mis on ka väga hea näitaja tulevikupotensiaali osas ja oleks eelistatud kasvama jätta.
Kui sokul on veel juunikuus karvad sarvedel, siis üldiselt viitab see parasiitidele ning on eelistatud küttida, kuna parasiidid levivad teistele loomadele ka edasi. On ka paruksarved, mis viitavad hormoonhäirele ja kuuluvad ka küttimiseelistuste alla. Küttimisel tasub ka jälgida erinevaid anomaaliaid. Sarved, mis jagunevad mitmeks – ühest kibunast tahab välja kasvada eraldi pulk, või on näha, et sarv kasvab valesti püsiva luuvigastuse tagajärjel kuuluvad küttimiseelistuste alla, samas kasvuea vigastused, murdunud sarved võiksid jääda kasvama ( enamjaolt on sarve kasvu iseärasus alates kibunast või kõrgemalt märgata, luulise vigastuse korral on sarve vale nurk juba peast alates e enne kibunat), et järgmistel aastatel saaks uuesti hinnata. Kuna looduses kehtib selline seaduspära, et tugevad metskitse sokud ajavad oma pea sarvedest paljaks juba esimeste külmadega, siis võib juhtuda, et sokkudel on keset novembrit sarved maas. Küttimine aga tollel perioodil veel kestab ning siis tasub kindlasti hinnata metskitse kõhualust ja sabaalust, et kas on pintsel kõhu all (isane) või tutike saba all ( emane), et mitte ära rikkuda eelneva perioodi valiklaskmise võimalikku pärandit.
Hirve valiklaskmine:
Ka hirve valiklaskmisel kehtib üldiselt reegel, et kuni 1,5-aastastel loomadel tuleb jälgida kõrva ja sarve pikkuse suhet – alla kõrva pikkuseid eelistada küttimisel. Kui piik on juba hargnenud, siis on tegemist üldiselt väga tugeva isendi algega.
2,5- aastasel loomal on olemas juba silmaharu, keskharu ja krooni hargnemine. Juba on võimalik märgata, kas tegemist on harksarvega või mitte – harksarv e kahvelsarv on eelistatud küttida ja seda näeb, kui loom vaatab otse otsa, samal ajal on kroonis näha selgelt v kujutist. Sellisel loomal jääb harksarv elu lõpuni taaskasvama. Iga aastaga suudab sarv küll pikemaks ja jämedamaks minna, aga ei kuulu trofeeloomade hulka.
3,5- aastasel on kroonis juba 3-4 haru. Edaspidistel aastatel kasvab sarv pikkuses ja jämeduses ning võib aga ei pruugi krooni harusid juurde tulla. Tugevamad loomad on juba 6,5 ja 7,5 aastaselt pronksiväärilised, aga võimalusel ( kui tundub hinnates, et ikkagi ei ole veel loom oma parimais vanuseis), siis eelistada mitte küttimist, sest potensiaal toota tugevaid järglasi ning mõne aasta pärast välja anda väga hea trofee on kõrge.
9,5- aastaselt võib olla hirvepull juba hõbedavääriline.
8-12-aastaseid loomi hinnatakse kaela, liigutuste ja sarve järgi, kuid alates 13,5 aastat vanadel pullidel kasvab sarv rohkem selja poole, tekitades kohe peale kibunat üsna täisnurga lähedase nurga kibuna ja sarve vahele, suunates sarve selja toele.
Üldiselt tasub eelistada alla ja kuni 1,5-aastaseid loomi, üle 1,5 aastased loomad võiksid olla 30% kütitavatest loomadest ja trofeeloomade osakaal samuti 10%.
Jahil jälgida ka laskmist – ALATI teha rindkere lask, kindlasti mitte pealasku harrastada. Toe kasutamise võimalusel on võimalik ka kaelalasuga edukalt loom tabada või pääseb loom ilma märkimisväärse tüsistuseta (mis on väga tavaline pealaskude tagajärjel – läbi lastud lõualuud, pikk ja piinarikas surm ning ka koeraga ei jõua enamjaolt loomale järgi, seega ka raiskamine).
Järelotsingut tuleb alati teha vähemalt 300m ja alates pool tundi peale lasu toimumist. Kui asuda liiga vara järelotsingut tegema, jõuab loomal šokk üle minna ning ta on ärev ja võõraste lähenemist tajudes põgeneb kogu energiaga. Andes loomale pool tundi aega, jääb ta puhkama ning ei jookse väga kaugele ära kohe. Üldiselt on loom siis ka valu tõttu rohkem kurnatud ja ei raiska energiat põgenemisele, seega on tegelikult võimalik loom kiiremini ja humaansemalt kätte saada. Enamjaolt peale lasu sooritamist ja vere leidmist peabki arvestama, et ka eduka rindkerelasu puhul, jõuab loom kuni 150 m joosta, maksa haavamisel kuni 300m (šokist tekkiva adrenaliinitulva järel jooksutab loom viimase vereringe läbi oma elundkonna ja energia viimseni tühjaks). Ehk, hinda olukorda enne lasku ja lasu sooritamisel, alati kontrolli ja õpi nii edulugudest kui ka vigadest!
You must be logged in to post a comment.