Jahinaistel, koos saatjaga, oli au külastada Uuralite Jahiklubi! Meid kutsuti sinna Siberi soku jahile ning tutvuma vene jahitraditsioonidega. 3 täispikka jahipäeva + 1 päev Jekaterinburgi ning kohaliku jahipoega tutvumiseks, oli ilmselgelt liiga vähe, et saada vähimatki aimu, mida tähendab jaht vene moodi. Küll aga näitasime meestele ära, kuidas käib vene jaht naiste moodi ja Burhantsik ning Diana olid meiega. Venemaal jahil käies võib öelda, et tuleb kohe arvestada, et alad on suured, läbitavus kehva ning võimalus looma üldse küttida sõltub enese initsiatiivist ja Burhantsiku meelest. Diana naeratas meile ning lubas meil küttida kaks omamoodi sarvega sokku: esimene oli väga väike sarv, suure soku peas ja see loeti edukaks valikuks. Teine sokk oli juba 8. aastane loom, kellel oli ka kohalike jahimeeste jaoks erakordne sarv, mis vääris tunnustust. Ja et ikka naised teaksid järgmine kord, milline võiks olla üks trofeesarv, naeratas Diana ka meestele, lubades neil võtta u 5. aastase trofeesoku. Kõik trofeed lähevad kohaliku taksidermisti kätte, maks ja süda läks kohe pannile ning osast lihast tehti šašlõkki, ülejäänud liha läks kappi hoiule. Kohalikud ütlesid, et raisku ei lähe midagi. Iga looma liha jaoks on omad retseptid ja kui kipub ka mõni kont üle jääma, siis jahikoertel on võimalus maiustada.
Lisaks Burhantsikule ning Dianale täname Jahinaistega ka kohalikke jahimehi kutse eest ning vastuvõtu eest. Kohapeal muretsesid 4 jäägrit, et kõik eestlased saaksid harjutada ja aimu, mis meid jahil ees ootab, selgitati Venemaa jahitraditsioone ning samuti tehti ülevaade salaküttimisest. Kohalikud jahimehed sõidutasid meid kümneid, kümneid kilomeetreid ühest läbimatust jahikohast teise, selgitati tehnika lahti, harjutati koos ja jahimehed aitasid iga mure ja küsimuse korral. Vene külalislahkus väärib ka eraldi kiidusõnu – meid võeti vastu uhke lauaga, kus oli kõik kodukootud toidud ette valmistatud ja kaasa pakiti nii palju suveniire ja kohalikke delikatesse, kui palju arvati, et võiks veel ilma probleemiteda üle piiri vedada (kõigi kohvrid olid vene piiril läbi otsitud ikkagi). Suurepärased, põhjalikud ja väga ägedad jahimehed ootavad Uuralite Jahiklubis. Muidugi tasub naistel valmistuda, et tegemist on ikkagi teise maaga, kus jahimehed suhtuvad küll Jahinaistesse aupaklikult, siiski olime me alles teised Jahinaised ja esimesed Euroopast tollel alal jahtimas ning mehed punastasid pidevalt. Püsside kohta seletati kõik a-st kuni Y-ni lahti ja vahel tundus, et selgiati algtõdesid rohkem kui kohalikke eripärasid jahil. Siiski mehed kiitsid meid, edaspidi julgevad naistega asju ajada ning ootavad meid kindlasti tagasi.
Täname Uuralite Jhaiklubi südamest suurepärase vastuvõtu ning jahielamuse eest!
Infot Uuralite Jahiklubi kohta leiab:
http://uhuntclub.ru
You must be logged in to post a comment.