EV100
Vaata kindlasti kokkuvõtte videot “100 Eestimaist ehet” (kokkuvõte kevad-suvi):
Kellel on huvi, kutsuge Jahinaisi ka koolidesse, lasteedadesse või muudele üritustele jahindust tutvustama, meisterdama ja erinevaid töötubasid/õppepäevi läbi viima. Ootame ka uusi põnevaid ideid, mida teha erinevatest jahisaadustest ja kuidas suurendada jahiväärtusi nii jahimeeste kui mittejahimeeste seas!
2018 aasta on pärandkultuuri aasta ja Eesti Jahimeeste Selts on kuulutanud välja oma aasta teema, mis on “Jahindus on loodusaitse”. Eesti Jahinaised võtavad kaks asja kokku ja leiavad, et loodushoid on alati olnud ja jääb ka edaspidi väärika pärandkultuuri osaks niisamuti nagu ka jahindus. Tänapäeval õigustab jahindus oma eksistentsi ennekõike populatsioonide ohjamise ja inimasustuse ja loomade vahekorra reguleerimisega, siiski on jahindus läbi aegade olnud osa inimese ellujäämisest ning mugavusest. Kütitud on toidu, kehakatete ja tarbeesemete materjali pärast. Hiljem on hakatud küttima ka trofeede pärast ning vigastatud või haigeid loomi sanitaarsel eesmärgil. Tänapäeval on heal kütil alati lihanatuke kapis olemas ning ka nahast, sarvedest tarbeesemed, kaunistused, trofeed ette näidata, kuid aja möödudes on inimestel kadunud vajadus otseselt tarbida maksimaalselt kõik jahisaadused ja sellepärast jääb tihti ka väärtus metsa. Jahimehed on tegelikult üsna edevad, Jahinaised teinekord isegi rohkem ja kui juba üks ees hakkab enesele kopratekki koguma või riputab kõik sokusarved, ka väiksemad ja kiduramad, seinale üles, siis ei taha ka teised alla jääda – otsitakse uusi ideid, kuidas oma trofeesid kõiki kasutada ja näitamiseks majapidamises tarvilikele kohtadele või lausa tarbeesemeteks teha. Aegade jooksul on ka kihvadest keed ja ehted üsna hinnas olnud, kuid materjali on veel ja veel – luud, suled, kõiksugu nahajupid, mis jäävad vestidest ja tekkidest üle, leidsarved, sõramaterjal – mida saab kasutada tarbeesemete ja dekoratiivesemete valmistamiseks. Nõuab palju aega ja kogemusi, ideid, et teha põnevaid eriilmelisi ehiseid, siiski on neile juba tarbijaskond suurem, kui ainult jahimehed. Kõige rohkem meeldib igasugu ehiseid naistele ja lastele meisterdada. Ja tegelikult on vaja alustuseks vaid väheke huvi ning mõned näidised, mida kasutada erinevate mõtete proovimiseks ja võib täiesti põnevaid asju välja mõelda. Abi saab ka küsida juba kogenumatelt asjatundjatelt, jahimeestelt ja Jahinaistelt.
Eesti Jahinaistel on ka aastatega mitmeid tarditsioone kujunenud. Enamjaolt on need küll erinevad jahid, aga nende jahtide juurde kuuluvad ka väärikad tseremnooiad ja vääristamised ning temaatika. Põhilised tarditsioonilised jahid on “Jahis ainult naised”, koprajaht, kitse-, jänesejaht ja faasanijaht lätis.
Lisaks jahtidele korraldame erinevaid töötubasid ja üleskutseid jahisaaduste väärindamiseks ja tarbimiseks. Faasanijahil Lätis käime nii elamuse kui ka trofee pärast – faasanisulgi kasutame ehete ja kaabukaunistuste meisterdamiseks ja need on siiani olnud väga popid nii jahimeeste, jahianise kui ka mittejahimeeste seas. Kasutades erinevaid sulgi koos faasanisulgedega saab tulemuseks väga palju kauneid võimaluse enese ehtimiseks ja kaunistuse loomiseks. Natuke küll tööd on sulgede kitkumise, kuivatamise ja sorteerimisega, siiski on tegemist üsna ihtsa töötlusega materjaliga, mis on phimõtteliselt kohe kasutamiseks valmis.
Video 2018 aastal Lätis toimunud faasanijahi kohta:
***
Sellel aastal toimub Eesti Jahimeeste Kokkutulek Tõstamaal 6-8 juulil. Ka MTÜ Eesti Jahinaised on kindlasti kokkutulekul kohal ja heade mõtete ja tegudega esindatud. Kuna See aasta on ennekõike pühendatud pärandkultuurile ja Eesti Vabariigi sajandale juubelile, siis ka Jahinaised tähistavad juubelit jahitraditsiooniliste ehete meisterdamise ja õpetamisega. Kae, kae meite tegemisi ikka meie facebook lehelt ning galeriist.
MTÜ Eesti Jahiniased üleskutse ehete meisterdamiseks on lisatud ka EV100 sündmuste kalendrisse.
https://www.ev100.ee/et/100-ehet-eestimaa-loodusest
Jahimeeste kokkutuleku kohta saab infot aga juurde eesti Jahimeeste Seltsi kodulehelt ning facebookist:
http://www.ejs.ee/valmis-kokkutuleku-poster-ja-selgusid-peaesinejad/
Põnevaid kevadisi tegemisi ja hoidke silmad lahti, eestimaa loodus on valmis meid inspireerima igal minutil, mil me looduses aega veedame :).
***
Jahinaisi ja huvilisi on koolitanud Monika Hint Koordikambrist luid ettevalmistama ja ära kasutama tarvilikult ning loominguliselt. Romulus Studios võttis ühe töötoa kokku ägeda videoga:
Kokkutulekul ootame kõiki huvilisi, noori ja vanu Jahinaiste telgi alla meisterdama. Kasutame luid, nahku, sulgi ja kõiksugu kättesaadavat looduslikku materjali. Palju materjali, millest meisterdame on Koordikambri varamust ja Jahinaiste endi trofeedevaramust. Inspiratsioon on pärit ikka loodusest ja palju oskusi pärineb erinevatest koolitustest ning töötubadest, kus jahinaistel on õnnestunud osaleda või ise organiseerida.
***
Alustame noortest. Kõige rohkem tähelepanu pööravad MTÜ Eesti Jahinaised just noortele alustajatele Jahinaistele ning noortele kooli- ja lasteaialastele. Järjepidevuses peitub jõud, kahjuks ei ole MTÜ Eesti Jahinaistel peale vabatahtlike liikmete rohkem vaba ressurssi, et samades koolides piisavalt tihti käia ja huvilistele teed kätte juhatada. Sellepärast oleme võtnud veidi lihtsama eesmärgi – kõik algab sellest, kui noored tahavad metsa minna ja mitte ainult 5-ks minutiks vaid tõesti tahavad nautida seda vaikust ning märgata metsaelu. Põhiline millest me koolikülastustel räägime ongi lihtsad põhitõed, kuidas looduses kõik on omavahel seotud. Alustame vaikusest ja austusest. Kui meil on midagi metsast vaja (jahisaadused, seened, marjad, puit jne), siis peame enesele selgeks tegema, mida me selle nimel tegema peame ja kuidas toimetada nii, et see looduslikku tasakaalu ei rikuks. Maakoolides on tihti arutletud ka huntide üle, sest mitmetel noortel on talus loomakasvatus ja on jagada lisaks kitse- ja rebasejuttudele ka jutud hundikahjustuste kohta. Üldiselt saavad noored aru, et hunt on ka loom ja noored hundid võivad teinekord piire ületada tugevalt, et tagada ellu jäämine ja nagu ka inimesele omane – lähevad mugavusega kaasa! Üldiselt on pisikestes maakoolides noored väga avatud jahimehejuttudele ja tahavad hirmsasti kaasa rääkida, tunni lõpuks ka metsa tulla. Metsa tahavad muidugi tulla õpilased nii linnast kui maalt :) . Tegelikult on täiesti loomulik, et noored inimesed tahavad metsas ja vabas looduses liikuda, paratamatu on aga, et nutiajastu on teinud nii lapsevanemaks olemise kui ka lapseks olemise väga mugavaks ning on raske märgata, kus on see nupp, mille vajutades noortele meenub, et nad ikkagi tahavad metsa minna. Üsna tihti saab näidata metsa väärtust erinevate trofeede läbi. Kes kogub põnevaid puukujusid, kes käib sarvi korjamas, pildistamas või filmimas. Jahimehed käivad jahil ja kõige suuremateks trofeedeks on jahimeestel jutud, kuid alati leiab lisaks mõned käega katsutavad näidised – piisab mõnest sarvest, nahast ja kui on ka juba hundi/ilvese topis tagataskus, siis lapsed sulavad. Et aga noortele jääks ka hea mälestus pihku, tasub kaasa võtta trofeesid mida saab jagada. Alguses jagasid Jahinaised kalendreid ja kaarte, võtmhoidjaid meenena toredast õppetunnist, suur oli aga üllatus, kui ühel hetkel ehtekarp sai tunnis lahti tehtud ja 6.-7. klass tegi puhta töö. Absoluudselt kõik hambad ja luutükikesed leidsid enesele uue uhke omaniku. Veel enam, kui tutvustasime, et selle karbikese sisu on mõeldud meisterdamiseks, kutsuti meid tagasi ka: “Aga võtke ikka rohkem hambaid kaasa!”, jäi kõlama veel vaid.
Video sellest, kuidas meil Virtsus õppetund läks:
Projektist „100 Eestimaist ehet“
Jahindus on osa looduskaitsest ja looduskaitse on osa jahindusest. Ei ole üks rohkem kui teine ja ilma üheta, on ka teine poolik. Samas on igaüks meist osa looduskaitsest – kas me pärandame oma lastele mugavad lahendused või ajatud oskused. Pärandkultuur kannab ajas edasi oskused, teadmised ja kogemused, samuti kannab pärandkultuur uskumusi edasi. Läbi aegade on loodusesse aupaklikult suhtutud ja looduses leiduvale hinged omistatud. Kõik mis loodusest pärineb, on kasutatud võimalikult maksimaalselt ja targalt, et ei peaks lisa nõutama. Ühiskond on muutunud ja võimalused on suurenenud. Ununevad vanad tavad ja kaovad ka ülistused looduse poole, kõik mis loodusest saadakse on iseenesestmõistetav. Siiski on veel inimesi ja teadmisi, kuidas tarbida ära kõik, mis me loodusest saada võime nii, et liialt polegi vaja võtta. Jahimees võiks olla üks neid inimsei, kes on teistele eeskujuks – liha saab ta metsast ja see kaunistab söögilauda ja täidab tervislikult kõhtu, nahkadele antakse uus elu, luud, suled, sarved ehivad nii rinnaesist, kui seina, jahijutud lõbustavad sõpru sugulasi ja talletavad teadmisi, kogemusi ning keskkonda, jahil veedetud aeg aga hoiab vaimu selgena ning keha tervena. Pärandkultuur on osa looduskaitsest nagu looduskaitse on osa jahindusest. Et see ring terviklik oleks, tasub oma järeltulijatel varakult õpetada metsa ilu ja võlu koos kohustustega metsa ees.
100 aastat Eesti Vabariiki on 100 aastat rahvustunnet ühise nimetaja all. Siiski on selles sajas aastas veel miskit, miskit mis hoiab seda riiki veel 100 aastat koos. See on uhkus oma rahvuse üle, uhkus oma teadmiste ja kogemuste üle, uhkus selle üle, et me oleme siin ellu jäänud ja oma teadmisi edasi pärandanud tuhandeid tuhandeid aastaid. 100 aastat eesti Vabariiki tähendab, et 100 aastat oleme tundnud lisaks rahvustundele oma riigipiire, sümboleid ja seadusi. Kui ka periooditi kehtestati seadusi võõrvõimude poolt, on kodumaa tunne puhtam, tahe kaitsta oma kodumaad, riiki ja loodust ning inimesi. 100 aastat Eesti Vabariiki on 100 aastat eestlasi, 100 aastat tuhandetet aastate kogemusi edasi kantuna ühes rahvustundega. 100 aastat Eesti Vabariiki on 100 aastat jahindust Eestis, 100 aastat looduskaitset Eestis ja 100 aastat pärandusi Eestis eestlastelt.
***
Jahimeeste Kokkutulek Pärlseljal on selleks aastaks lõppenud, kuid muljed kokkutulekust veel kestavad. Jahinaiste telki ning meisterdamise töötuba külastas ka suur osa kokkutuleku külalistest ning meisterdatud said nii unenäopüüdjad, kaelaehted, käevõrud, kõrvarõngad. Kasutusel oli pajuvits, kodune lõng, puu-, luutükid, suled, taaskasutusel olevad pärlid (katkised ehted) ning ehtetoorikud ajasäästmiseks. Augud puurisime luutükkidesse pumpuuriga ning see oli üsna kannatust nõudev ettevõtmine, siiski said kõik ehted valmis ja õnnelikult kaela, käe külge riputatud.
Meene kokkutulekust on videol: