Nagu ka eelmisel aastal, oodati selle aasta alguses Jahinaisi Sõrve Sääre Jahiseltsi hirve- ja metsseajahile. Ja muidugi ei lase me ennast kaks korda kutsuda, meest sõnast, härga sarvist! 21. jaanuari hommikul kogunesime naiste ja meestega Tammuna kordonis ja alustasime jahipäeva. Jahi alguses lepiti kokku, mida ja kust-kuidas küttida üldse tohib! Kahest ajujahist õnnestust küttida hirvelehmi ja -vasikaid ja mõned pullid ka. Lisaks veel mitu metssiga. Naistega kamba peale kütiti üks noor pull. Kes nägi looma, kes kuulis ja kes sai ka pauku teha. Igal juhul oli jaht edukas, ilm ilus ja seltskond rõõmsameelne. MTÜ Eesti Jahinaised on väga tänulikud Sõrve Sääre Jahimeestele kutse ja vägeva jahi korraldamise eest!
Sellel aastal aga kutsuti jahinaisi ka Tahkuranna Jahimeestega šaakalijahile, mis oli enamuste naiste jaoks esmakordne kogemus. Jaht korraldati Tahkuranna jahimaadel ja küttida oli lubatud väikeulukeid: rebaseid, jäneseid, šaakaleid. Nii nagu lubatud oli, nii ka kütiti. Päeva lõpuks oli nähtud ja kütitud nii jänes, šaakaleid ja rebaseid. Šaakaleid naised küll ei küttinud, aga Piretil õnnestus šaakalit väga lähedalt näha ja mõned haavlid ka teele saata, selle eest autatsustati teda ka siiakalaga. Hiljem kütiti see sama šaakal ära ja keegi ei pidanud vajalikuks menetleda, kas Pireti haavel ka šaakali kintsu oli riivanud, kõigile piisas naise kindlast sõnast, et nii see pidi olema. Enamustel naistest õnnestus loomi näha ja ühe rebase kolme naise peale ka küttida. Tegelikult andsid kütid Sirje ja Maria rebasele ainult hoogu ja Pille küttis kindla meele ja käega lõpuks lennukikiirust arendava rebase.
Šaakalijaht on üsna keeruline jaht justnimelt sellepärast, et šaakalid peidavad ja toimetavad inimeste jaoks üsna keerulistel maastikel. Nimelt rannikuäärsetes võsastes ja roostikuga metsades. Siiski on täiesti edukalt võimalik šaakalile jahti pidada hagijatega koos. Nagu jäneseid ja rebaseid, ajab hästi treenitud hagijas elavalt ja ulja haukumise saatel šaakaleid pikalt ja visalt. Ka sellel korral vedas jahiseltskonnal ilmaga. Muidugi metsas liikujate jaoks oli raskusi laotud igale kilomeetrile. Oli vett, jääd, võsa ja kraave. Seal kus inimesel läks aega ja oli tegemist küllaga, et teistega sammu pidada, said koerad rahulikult oma tööd teha ja kui juba koerad värske jälje üles võtsid, oli haukeid veel pikalt kuulda. Lõunaga kostitas jahilisi “Vägi ja Jõud” Marko suurepärase supi ning grillampsuga. Marko on aastaid pühendunult erinevatel suurtel jahiüritustel käinud justnimelt oma kokanduskirge ja häid mõtteid jagamas. Nii ka šaakalijahil pidas ta vajalikuks tänada jahi korraldajaid selles eest, et leitakse aeg ohutult, teadlikult ja meeldivalt looduses koosviibimise organiseerimiseks. Kuigi jahimehed täidavad ühiskonna tellimust ja nende roll keskkonnakaitses järjest suureneb, on tähtis ka mõnus koosviibimine, kus osatakse seltskonnast ja ümbritsevast keskkonnast rõõmu tunda. Ka jahinaised tänasid korraldavat seltsi jahipäeva lõpus väga ägedasti organiseeritud jahi eest! Oleme väga tänulikud Gerda Kopelmaale, kes aitas jahti organiseerida ja samuti Tahkuranna Jahiseltsile, kes korraldasid jahi ning jagasid oma kogemusi šaakalijahis!
You must be logged in to post a comment.