Alanud sügisesel ühisjahihooajal kutsusime kõiki jahinaisi üle Eesti osalema “jahis ainult naised 2025” suurulukijahil Põlva Jahiseltsis, Mäe jahtkonnas! Sellel aastal oli plaanis lisaks põdrajahile ka teha ajujaht šaakalile. 25-nda oktoobri hommikul koguneski 25 jahinaist ja terve Mäe jahtkonna jahimehed, -jahinaised ning päev algas kohvi, võileibade ja tutvustamistega. Kui juba nimed nimekirja said, kogunesime õuele ning Aare Poolak tutvustas Mäe Jahtkonna kujunemislugu ning Madis Poolak tutvustas jahipäeva ülesehitust, reegleid, jahiohutust. Nagu ikka jagasid kohalikud jahimehed kütiliinid ära ning ka jahinaised juhatati positsioonidele. Kohe kui aju algas, hakkasid usinad taksid, Puru ja Barka, klähvima ja võtsid värske jälje üles. Natuke sebimist siia-sinna ajuliinis koertega ja esimesed põdrad jõudsid ka kütiliini. Esimese põdra pihta tegi lasu jahinaine Juulia, sai pihta ja põdrapull kukkus, siiski loom tõusis ja liikus edasi. Ka jahinaine Agnese eest käis haavatud loom läbi ning naisel õnnestus sooritada lask, põder liikus võsa vahele. Vahepeal oli tulnud ka veel üks kütitav loom Juulia ette. Sedakorda läks õnneks ja loom sai kütitud. Kui ajajad jõudsid kütiliini, organiseerisid koeramhed kohe verejälje otsingu ning taksid võtsid hoobilt verejälje üles. Haukusid ja jooksid, siiski jäid nad üsna tõenäoliselt loomast tunduvalt maha ning kohale jõudnud ida-siberi laika sai jätkata takside alustatud tööd. Kuigi oli ka omajagu segadust, sest vahepeal nähti seakarja, kes tuli üllatusena selles ajus ning hetkeks jäi mulje, et laika võttis hoopis seakarja ette. Kütid seati ümber järgmiste metsade ja ülejooksudele ning kui laika ikkagi põdrpulliga esimese küti eest läbi käis, oli selge, et laika ajab õiget looma. Kui juba koer otsitud põdrapulli täpse käega kütt Mihklile ette lükkas ja too eduka lasuga looma küttis, olid jahimehed rahul -kõik läks nii nagu pidi, koer sai kiita (mõne kena seibi suitsuvorstigi) ja päev läks edasi.
Kuna ümbertõstmistega jätkus ajujaht edasi, õnnestus ka teisel naisel põdrapulli näha ning ka lask sooritada. Tulemust kontrolliti ja looma kohe ei leitud. Algas teine ajujaht, kus plaaniti rohkem šaakalit küttida. Roostikus on šaakaleid üsna sagedasti nähtud ja kohalikele nad ülearu meeltmööda ei ole. Jahimehed, jahinaised jagati kütiliini ja ajuliini ning jaht algas. Sellest ajust jooksis kokku välja 5-6 põtra ja šaakalid olid kadunud. Jahinaine Tenel õnnestus küttida üks põdravasikas. Ülejäänud sooritatud lasud sai kiirelt koeraga üle kontrollitud, puhtad möödalasud. Kolmas ajujaht tehti samas kandis, kuhu peale esimest ajujahti tõsteti kütid ette. Koerad majandasid mööda metsa ringi, ajumehed, -naised liikusid ühes rütmis. Ühel hetkel hakkas hall norra põdrakoer, Floki, kütiliini lähedal haukuma, ei liikunud paigast, haukus töiselt ja tõsiselt. Kui ajaja jõudis koerani teatas ta, et maas on põdrapull, seesama keda enne kütiti, kontrolliti ja sama koer arvas, et tol hetkel pääses. Oli üllatav, siiski väga rahuldustpakkuv lõpp jahile. Samal ajal kui viimast põdrapulli metsast välja veeti, jõudsid teised loomad jahimajja, mehed, naised asusid kiirelt tööle – loomad rippu, jalad, pead maha ja nahad maha, loomad jäeti tahenema. Kes aitas jahimajas, kes valmistus peoks. Pika päeva lõppu tegevusi jagus.
Õhtuse peo korraldas sedakorda jahiselts ise Jahinaistele. Peol jagati muljeid, räägiti maja ajaloost, tunnustati kütte, tänati kohalikke jahimehi ning anti üle kroon Jahikuningannale, Tairele, kes küttis suure põdrapulli. Päev oli emotsiooniderikkas ja samas väga koduse loomuga. Kohalikud jahimehed võtsid päeva kujunemist väga orgaaniliselt ning kõik jooksis rahulikult ja sujuvalt paika. Jahinaised olid väga tänulikud kohaliku seltsi külalislahkuse eest ja kindlasti kohtume veel!
MTÜ Eesti Jahinaised tänavad Põlva Jahiseltsi Mäe Jahtkonda ning Aare Poolakut vägeva jahielamuse eest ning hästi organiseeritud jahipäeva eest! Omaette tunnustus läheb jahikoertele: karmikarvalised taksid, Puru ja Barka, kes tegid suurepärase verejäljeotsingu; ida-siberi laika, Mustu, kes väga visalt ning järjekindlalt jälitas haavatud põtra kuni lõpus sai loom kütitud; ja hall norra põdrakoer Floki, kes iseseisvalt viis oma varem alustatud ja pooleli jäänud otsingu edukalt ja puhtalt lõpuni ning leidis kütitud põdrapulli, mis ilma koera abita olekski leidmata jäänud. Soovime kõigile meeleolukat jahihooaega ja hoidkem ikka Dianat südames!
Fotode autorid: Sander Jõeots, Mare Maran, Pille Rosin, Eda Niittee
You must be logged in to post a comment.